Eesti on kalastamiseks suurepärane riik - meid ümbritseb meri ning idast Peipsi Järv, sisemaal leidub aga tuhandeid järvi ja jõgesi. Suurem enamus on neist pigem väiksemad järved-jõed, mis alla 100ha või jõgedel veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul alla 10 m, mistõttu sisepõlemismootori kasutamine pole lubatud (seadus siin). Samuti pole lubatud sisepõlemismootorit kasutada Tallinna veehaarde veekogudel, seega Pirita jõgi, Soodla veehoidla, Paunküla veehoidla jt. Nii on suurem enamus siseveekogusi kas tõsine sportaerutamine enne ja pärast kalapüüki, või elektrimootori pärusmaa. Seetõttu selles jutus keskendumegi elektrimootorite valikule ja võimalustele.
Esmalt tuleks hinnata, millisel veekogul sõitmiseks mootorit valitakse. Seejärel tuleks hinnata, kui suur on paat ning kui raske tavaliselt koorem, ehk kas kalastatakse üksi, kaksi või suurema seltskonnaga. Sellest sõltub siis vastavalt mootori valik võimsuse osas, mis omakorda on jällegi seoses akuvalikuga. Sest võimas mootor ja väikese mahutavusega aku on sama, mis maisiga ahvenat püüda.
Et asja lihtsamaks teha, võtame paar näidet. Näiteks 3m paat, järveke 400x500m ja enamasti üksi paadis. Sellisel juhul sobiks hästi 12V mootor, mille max. kiirus 8-10 km tunnis ning läbitav distants sõltub aku mahutavusest. Hea komplekt siin. Näiteks 80ah aku korral võid üksinda poole kiirusega trollida 8-10h. Täiskiirusel aga 2-3h ning kui lisandub rohkem varustust ja ka kaaslane, siis vähenevad numbrid oluliselt. Mida aeglasemalt sõita, seda kauem kestab ka aku.
Seepärast võiks vaadata kahekesi ja suuremate paatidega kui 3m, pisut võimsamaid mootoreid ja suurema mahutavusega akusi, seda siis 100ah ja suuremad akud. Kui soovitakse trollida ja seda ka näiteks jõel vastuvoolu, on võimsam mootor ning aku kindlasti aerutamisest päästev valik.
Siin aitab näiteks selline lahendus. Antud juhul on mootor oluliselt võimsam ning digitaalne kontroller säästab 30-40% rohkem akut. Seega piisab ka 100ah akust, mis koos efektiivsema ja säästlikuma energiakasutusega annab raskemale ja suuremale paadile hea mineku ja tagab ka kojujõudmise.
Üleüldine rusikareegel võiks olla, et mootori valik sõltub sellest, kui nobedasti soovid veekogul edasi liikuda. Seega üksi-kaksi järvel kruiisimine on väga sobilik mootorile 30-55lbs. Kui soovid aga tõsist töölooma suuremale paadile, siis tasuks juba mõelda ka 24V mootorile. Lisaks on valikus ka kahte tüüpi elektrimootoreid - digitaalsed ja käikudega. Digitaalsete eeliseks on siis efektiivne energiakasutus ja digitaalne muutur, mis kulutab keskmistel kiirustel kuni 5korda vähem akut.
Akude osas on valikus elektrolüüt-, geel-, ja liitiumakud. Kui elektrolüüt- ja geelakud kaaluvad 25-30kg, siis liitiumaku suur eelis on mitu korda kergem kaal ning kuni 10 x suurem eluiga, kui elektrolüütakul. Liitiumaku eelised on on üsna suured, kuid samas on ka hinnavahet omajagu. Geelaku on siis kolme keskmine versioon, kaaludes küll samapalju kui elektrolüütaku, kuid eluiga on ca 3x suurem.
Lisavarustusest soovitaks kasutada paadis rumplipikendust, mis võimaldab paati juhtida ka ise püsti seistes või paadi keskel toimetades.