Miks kajalood aga mitte kaamera?
Jääpüük on taas alanud ja tuhanded harrastuskalastajad vallutavad kinnikülmunud veekogusid. Jääpüük on selles mõttes eriline, et kalastaja pääseb jala ligi ka neile paikadele, mis on olnud muul ajal vaid paadiga ligipääsetavad.
Nii nagu veest, tahab kalamees ka jäält püüdes oma silmaga näha, kas püügipaigas üldse on kalu, kui suured nad on ja kuidas landile reageerivad. Esimene pähekargav lahendus tundub üsna lihtne – lasen veekindla kaamera juhtme otsas alla ja vaatan ekraanilt. Seda enam, et sellised kaamerad on juba tükk aega olemas ja täitsa kättesaadava hinnaga. Paraku on praktika näidanud, et allveekaamerad jäetakse peale üht-kaht püügiretke riiulile tolmu koguma. Põhjuseid on mitu ja need on lihtsad:
- Eesti veekogud pole eriti selgeveelised. Isegi talvel jää all suhteliselt selges vees on nähtavust vaid 0.5-1.5m ja tihti veelgi vähem.
- Mudase põhjaga veekogus kaameraga põhja puutumisel tekib enamasti selline mudapilv, et nähtavus on nullilähedane ja selginemine võtab kaua aega. Vähegi sügavamas vees on juhtme otsas rippuva kaamera suunamuutust kontrollida ja ilma põhja laskmata fikseerida üpris keeruline.
- Kaamera näitab vaid ühes suunas, isegi 120-kraadise vaatenurga puhul jääb ikkagi 2/3 püügialast ”kaamera taha”, st vaateväljast välja
Aga infot kalade kohta püügitsoonis ju ikka tahaks. Siinkohal tulevadki mängu kajaloodid, mis suudavad kalade kohta infot anda ka seal, kus kaamerad hätta jäävad.
Kajalood sobib kõigile veekogudele.
Kui kaamera suudab edastada otsest pilti ja võimaldab kaamera eest läbiujuvaid kalu “nägupidi” ära tunda, siis talianduriga kajalood näitab ka läbipaistmatus vees arvestatava läbimõõduga ala, lubab hinnata sööda lähedal asuvate kalade arvu ja suurust ning jälgida nende käitumist peibutise suhtes. Kalade liiki tavalise talianduriga kindlaks ei tee, kuigi mõningase kogemusega kalastaja võib seda kalade suuruse ja käitumise alusel järeldada.
Kajaloodide maailm on väga mitmekesine. Iga kajalood koosneb üldjuhul kolmest vältimatust osast, milleks on andur (mis saadab välja kindlate sagedustega helisignaale ja püüab nende peegeldusi veealustelt objektidelt), ekraan (töötleb saadud infot ja kuvab seda kasutajale) ja toiteallikas.
Talipüügil kasutatavaid kajaloode võib kaasaskandmise viisi ja andurite järgi jagada “taskukajaloodideks”, “kotikajaloodideks” ja “live-anduriga kajaloodideks”.
Taskukajaloodid.
Taskukajaloodid võiksid nimest tulenevalt ära mahtuda talikombinesooni ruumikamasse taskusse, mis teeb nende kaasaskandmise üpris mugavaks.
Eestis tuntumateks ja enim kasutatavateks taskukajaloodideks on Deeperid ja Praktikud.
Deeper on Leedus leiutatud-patenteeritud ujuv ümmargune, ligikaudu tennisepalli suurune seade, mis ühendab endas nii sisseehitatud akut kui juhtmevabalt ekraaniga ühenduvat kajaloodiandurit. Töötav Deeper on Wifi abil ühendatud kasutaja nutiseadmega (nt nutitelefoniga), mille ekraanile vastav kajaloodipilt siis ka kuvatakse. Deeper on ainus kajalood, millega saab uurida ja kaardistada veekogu suvel ka ise kaldal asudes ja kajaloodi/andurit endast eemale vette visates.
Viimaste aastate jooksul on Deeperi kajaloodid läbi teinud hoogsa arengu, jõudes juba 5. põlvkonnani. Aja jooksul on saadaval olnud mitmeid erinevaid Deeperi mudeleid, millest kõik peale Start-mudeli on olnud ka jääpüügiks sobivad. Parimaks tuleb siiski pidada viimast (liivakarva) mudelit Chirp+2, millele spetsiaalselt jääpüügiks lisatud, kõrge tundlikkusega 7-kraadise nurgaga 675 kHz sagedus lubab püügi käigus jälgida ka 5mm suurust kirptirku ja aku võimaldab järjestikust tööaega kuni 15 tundi. Ehk lühikese talvepäeva jooksul Chirp+ 2 kindlasti lisalaadimist ei vaja, pigem tuleks vaadata, et ekraani rolli täitva nutiseadme aku külmas keskkonnas oma ülesannetega hakkama saab. Deeperi plussideks lisaks kompaktsusele ongi hea lahutusvõime ning lihtne kaardistus- ja salvestusvõimekus.
Miinustest rääkides – Deeperiga toimetades peab Sul telefon või muu nutiseade kogu aeg näpus olema, ja külmaga pead seetõttu kasutama lisaks ka akupanka või muud laadimisseadet.
Kuna Deeperi ”andur” ujub ka jääaugus vee peal, siis paksema jää korral piilub Deeper alla nagu läbi toru – jälgitav ala anduri all on küllalt kitsas.
Ja veel – tootja on lubanud Deeper Chirp+2 akule elueaks 5 aastat ja see aku ei ole vahetatav. Ehk siis peale aku hingusele minekut tuleb seade lihtsalt maha kanda. Varasematel mudelitel olid akud tootja juures vahetatavad.
Venemaa päritolu Praktik on “päris” kajaloodile sarnasem. Sest hõlmab endas väikest must-valget (Praktik 6) või värvilist (Praktik 8) ekraani ja sellega juhtme abil ühendatud andurit. Enamikul Praktikutel on (ühe AA) patarei pesa ehitatud andurisse, osadel Praktik 8-tel on sisseehitatud ja laetav liitiumaku. Mõlemad variandid kestavad terve pika kalastuspäeva, vahetatavaid varupatareisid on lihtne ka kaasas kanda.
Kasutada on seda kajaloodi üsna lihtne ja käepärane, eriti kui juurde soetada vastav Unibox ja ujuk, mis kasutusmugavust märgatavalt parandavad.
Kui Praktiku peamisteks plussideks on soodne hind, lihtne käsitsemine ja mugav patareivahetus, siis peamiseks miinuseks on pisike ekraan, mille lahutusvõime pole just parimate killast. Sellega on võimalik küll näha landi ja kala(de) liikumisi, aga üsna keeruline (et mitte võimatu) on aimu saada, mitu kala ja kui suured seal all toimetavad. Samuti kipuvad Praktikud sagedamini üles ütlema kui teised seadmed – olgu siis probleemiks ühendust mitteandev juhe, streikiv-lekkiv andur või midagi muud. Loomulikult ei tasu Praktiku pisikesest korpusest mingit GPS-seadet ega kaarti otsida, mis tähendab et navigatsiooniseade asukoha tuvastamiseks ja kalakohtade märkimiseks peab eraldi kaasas olema.
Kotikajaloodid.
Kui oled investeerinud sadu või tuhandeid eurosid oma paadi kajaloodi ja selle poolt kuvatava pildiga ära harjunud, siis tasub kaaluda selle hooajalist ümberkvalifitseerimist talikajaloodiks. Uuemate suveanduritega talipüüki teha ei saa, selleks on vaja osta vastav taliandur, mis maksab tavaliselt vaid 100-150 EUR vahel.
Sellisel komplektil on tubli hulk plusse, võrreldes taskukajaloodide kasutamisega:
- Sul on kasutada suurema ekraani ja hea lahutusvõimega seade, millest arusaamist oled juba tublisti harjutanud.
- Sinu (paadi)seadmes on juba olemas suviste püükide andmed, kalastuskohad, korralik sügavuskaart ja ehk isegi Su enda poolt tehtud täpsemad sügavuskaardistused, mis on abiks uute püügipaikade otsimisel ja vanadesse tagasi minekul.
- Pilt on kvaliteetsem, vaadeldav ala suurem ja värviline ekraan võimaldab hinnata kalade suurust, kaugust landist ja nende käitumist märksa täpsemalt kui taskukajaloodide puhul.
- Andur näitab märksa laiemat ala kui näiteks Deeperid – näiteks 9m sügavuses vees on 200kHz Lowrance talianduriga põhja peal nähtav ca 5m läbimõõduga piirkond.
- Vajalik taliandur + väike aku maksavad kokku vähem kui taskukajaloodi soetamine, samuti saab seda talikomplekti edukalt kasutada ka paadist näiteks vertikaalse jigimise või triivis ahvenapüügi puhul.
Miinusena võib tuua selle, et selline komplekt kaalub rohkem kui taskukajalood ja selle turvaliseks hoidmiseks ja mugavaks kasutamiseks tuleks see mahutada vastavasse kotti või (kalastus)kasti, mida lisaks muule varustusele oleks käe otsas tülikas tassida, aga järelveetavale või tõukekelgule sobib see suurepäraselt.
Pilt 1. Paadikajaloodi kasutamiseks jää peal on hea kasutada spetsiaalset kotti, mille sees on kõik vajalik, ja mida saab kelgu peal mugavalt kaasa võtta.
Enamik suuremaid tootjaid (nii Lowrance, Humminbird, Garmin kui Raymarine) toodab ka selliseid talviseid kajaloodi- või kotikomplekte, kus väike aku, taliandur, laadija, toitejuhe ja mõnel juhul ka ekraan ise on juba komplektis. Sellist kotti või ka eraldi taliandurit ostes tasub veenduda, et ostetakse olemasoleva kajaloodiga kokku sobiv andur. Võib vabalt juhtuda, et kasutult seisma jäänud 7-8 aastat vana kajalood saaks talvise toimetamisega küll hakkama, aga sobiva pistikuga taliandurit pole sellele enam lihtsalt kuskilt võtta.
Tavalise jääpüügianduriga komplekti puhul on optimaalne kasutada 4”-7” ekraaniga seadet, mis on piisavalt kompaktsed, mahuvad kasti või kotti hästi ära ja nende terve kalastuspäeva toiteks piisab talvel reeglina 7-8 Ah mahtuvusega akust. Kui Sa tahad kasutada 9” ekraaniga kajaloodi, siis peaks aku olema juba 12-14Ah mahutavusega. Kaalu kergendamiseks võib kasutada liitiumakusid, mis on küll üksjagu kallimad, aga sama mahtuvusega pliiakudest ka 2.5 korda kergemad.
Vastavaid kinnitusi kasutades võib kajaloodiekraani kinnitada ka lumesaani, motokoera või ATV juhtraua külge ja kasutada seda püügikohta liikumisel või püügikoha otsimisel GPS-põhise navigeerimisvahendina ning toita seda oma sõiduvahendi aku pealt. Sel juhul tuleb aga püügiauk puurida oma sõiduvahendi kõrvale, sest jääanduri juhe on vaid ca 2m pikk ja ekraani vaadata saad siis nagunii vaid oma sõiduvahendi peal istudes.
Live-anduriga kajaloodid.
Viimasel paaril aastal on Live-anduriga kajaloodid harrastuspüügi ukse “jalaga lahti löönud”. Paljud tegusamad harrastuskalastajad on ühe või teise tootja poolt pakutava seadme endale paadi külge paigaldanud ja püüavad nüüd spinniguga ühe muljetavaldava suurusega koha või haugi teise järel, muutes vähemvõimekate kalaleidjatega kolleegid kadedaks. Loodetavasti ei unustata selle käigus ka C&R ehk püüa-ja-vabasta püügiviisi olulisust, et mitte mõnd veekogu suurtest ja elujõulistest röövkaladest täiesti tühjaks püüda. Lätis pidada see kohati juba arvestatav probleem olema…
Selliste Live-andurite hulka kuuluvad näiteks Garmini Panoptix Livescope, Lowrance Active Target, Humminbirdi Live Imaging ja nende põhiliseks erisuseks on võime näidata liikuvat pilti nii paadi all kui kuni 30-35m kaugusel. Selle anduriga näed Sa enda poolt valitud 18-20-kraadises sektoris nii kalade kui enda landi liikumisi reaalajas. Selline andur annab võimaluse leida üles suur aktiivselt toituv röövkala, heita oma lant kalale paarikümne meetri kaugusele nina alla ning vaadata, kuidas ta selle erinevale mängitamisele reageerib. Ja korrigeerida vajadusel oma tegevusi või vahetada lanti.
Aga kuna selles artiklis räägime jääpüügist, siis arvasite juba ilmselt ära, et Live-andureid saab appi võtta ka jääpüügil. Kuna Live-andureid kasutatakse reeglina koos suuremate ja võimekamate 9”-16” puutetundlike ekraanidega, siis vajab sellise komplekti jääle tarimine veidi rohkem ettevalmistusi:
- Suurem ekraan ja andur koos lisaplokiga vajavad märksa suuremat akut. 9” ekraaniga komplekt saaks päevas hakkama 30-35Ah akuga, 12” ekraani puhul peaks kasutama juba 50Ah akut. Selline pliiaku kaaluks ca 14-15 kg, liitiumaku ca 6 kg… Kogu muu komplekt kaalub ka oma 5-6 kg lisaks. Nii et käe otsas seda jää peal kaugele pigem ei tassi.
- Suurem ekraan, anduriplokk ja aku võtavad ka üksjagu ruumi, nii et neile on vajalik kas suurem seljakott või kopsakam kast.
- Kuna Live-andur on suunatav, siis lastakse see jääauku vastava jala abil, mis peaks olema stabiilselt jää peale paigaldatud, et seda saaks sujuvalt keerata ja saada (käepideme järgi) igal ajahetkel aru, mis suunas andur parasjagu näitab. Jalg peaks olema piisavalt pikk (ca 1m) või teleskoopiline, et seda saaks kasutada ka paksema jää puhul.
- Kuna andur tuvastab kalu, mis asuvad kajaloodist tükk maad eemal, siis peaks jääpüügil üks püüdjatest olema pidevalt ekraani taga teise ”silmadeks” ning juhatama teise püüdja õigesse suunda ja õigele kaugusele, et püügiauk ekraanil nähtud kalale võimalikult lähedale saaks, ja et ridvaga vehkija oleks kursis, kas ja kuidas kala tema landi liigutustele reageerib.
- Kuna andur on suure läbimõõduga, siis peaks jääpuuri diameeter olema 180-200 mm, et andur jääaugust läbi mahuks.
Kuna kogu ülalloetletud kraam kaalub üksjagu, võtab tublisti ruumi ja eeldab jääpüügil vähemalt kahe inimese meeskonnatööd, siis on arusaadav, et see vajab kaasavõtmiseks korralikku suurt kelku või veel parem - mingit mehhaniseeritud liikumisvahendit. Mis omakorda tähendab, et kui selline süsteem juba jää peale tarida, siis pigem üritatakse sellega tabada ikka mõnd suuremat kala ja ahvenaparve sellega jälitama ei hakata. Siinkohal tasub igaks juhuks ehk veel mainida, et uuemate Live-anduriga komplektide hind koos sobiva 9” ekraaniga algab orienteeruvalt 3500.- EUR suurusjärgust.
Natuke püügitehnikast.
Kui suvel paadist kajaloodiga kalu otsida, siis näidatakse neid ekraanil täppide või kaartena, sest reeglina on kala ja paat üksteise suhtes liikumises ja kala on kajaloodianduri jälgimispiirkonnas vaid lühikest aega. Talvel on andur paigal ja kalad liiguvad palju aeglasemalt, seetõttu on anduri jälgimispiirkonnas asuv kala ekraanil nähtav värvilise horisontaalse triibuna. Kuna lant (kui püüate talilandiga) on samuti kajaloodis nähtav, siis on lant samuti triip, mis eristub kalast selle poolest, et lanti mängitades on need tõsted ja jõnksud ekraanil reaalajas suurepäraselt näha. Ja näiteks Pärnu kirvega püüdes on korraliku ekraaniga (mitte Praktikuga) eraldi triipudena näha nii kirves kui selle kohal asuv ”muska” ehk peibutuskonks.
Püüki alustades ei pea kalad kohe ekraanil näha olema, sest nad ei pruugi olla kajaloodi jälgitavas alas või asuvad põhjas ja ei eristu sellest. On oluline, et kajalood näitaks selgelt ära põhjajoone ja sügavuse. Kui lasete landi alla, siis ilmub see mõne sekundi jooksul ekraanil laskuva triibuna nähtavale. Landi langemist peatades tekib selge horisontaalne triip sellel sügavusel, kus te landi peatasite. Kui lasete landi korraks põhja, siis on paadikajaloodid mudase põhja korral suutelised näitama ka põhjast tõusvat mudapilve ja õhumulle. Ise eelistan lasta landi poolde vette ja siis hakata allapoole mängitama, sest selliselt on lant kaugemalt nähtav. Tihti tõuseb kala põhjast vastu juba enne seda, kui lant põhja jõuab.
Kui landi või sööda mängitamine meelitab kala või kalaparve kohale, siis tekivad vaatevälja horisontaalsed triibud. Mitmevärvilist ekraanipaletti (nt Lowrancel) kasutades on eemalt lähenev kala algul peenike sinine triip, mis läheb seejärel jämedamaks ja punaseks ja suurema kala puhul ka kollaseks. Mida laiem ja värvilisem on kala tähistav triip, seda suurem see kala on ja seda lähemal ta landile asub. Väikeste kalade parv (näiteks Peipsi järves tindid) on pooles vees nähtav laia 1-2m kõrguse sinisetäpilise vööndina, mis tihedamates kohtades ka punast tooni sisse viskab. Kui aga 5 min mängitamise jooksul ükski kala end all ei näita, siis tasuks kohta vahetada.
Kala(de) lähenedes tasub tõsta lanti lühikeste tõstetega ja pausidega neist veidi kõrgemale ja jälgida reaktsiooni. Kui kala järgneb landile, siis jätkata landi tõstmist lühikeste 5-10cm tõstetega ja pikendada pause. Kui püügikalaks on ahven ja neid on all rohkem kui 2, siis tavaliselt rabab mõni neist selle peale lanti. Kui landi külge haakunud kala üles tõmbate/kerite ja teised kalad osa maad seda jälitavad/kaasa tõusevad ja seejärel veidi tagasi laskuvad ning jäävad poolde vette pidama, siis tasub lant alla lastes jätta neist veidike kõrgemale, teha üks lühike 5 cm tõste ja paus, millele tavaliselt järgneb kohe uus võtt. Seda tuleks korrata niikaua, kui põhjast märgatavalt kõrgemal kalu jätkub, ja alles siis minna tagasi sellesse horisonti, kust mängitamist alustati.
Mõned näited kajaloodipildi lugemisest (salvestatud Peipsil ahvenapüügil, veebruaris 2022):
Pilt 2 (üleval): Deeperi salvestus. Peipsi ahvenapüük. Väiksemad "hambad" vasakul on landi tõsted. Sellele järgneb kala väljakerimine ja otsast võtmine. Siis landi allalaskmine. 5.5 m peal on lanti veidi pidurdatud, või on kala jälitanud ja rabanud langevat lanti. Aga pole otsa jäänud. Lant on lastud põhja ja kalad on seejärel samuti aeglasemalt põhja liikunud. Peenike kollakasroheline säbru on landi põhja kukkumise kohast tõusnud muda või õhumullikesed. Põhjas on näha päris tihedat ahvenaparve (need pruunid künkad), millest vaid osa käis lanti jälitamas.
Pilt 3 (üleval): Peipsi ahvenapüük. Väiksed "hambad" vasakul – landi mängitamine. Siis kala tabamine ja üles kerimine. On näha, et mõned kalad on osa maad kõrgemale kaasa tulnud üleskeritava kalaga. Landi allamineku joon pole näha, sest hooga allalastav lant jookseb sageli kõrvale ja vaadeldavast sektorist välja ja tuleb mõne sekundi jooksul püstasendisse tagasi. Landi allalaskmise järel on tehtud 4 vähehaaval tõusvat tõstet ja seejärel on uus kala rabanud. Pikisuunas nähtav virvendus on tekkinud kala väljavõtmisest anduri kõrvalt (anduri kõikumisest). Püük toimus anduriga samast august. Triipe lugedes on näha, et alumise pooleteise meetri sees on olnud vähemalt 10 aktiivselt liikuvat-jahtivat kala.
Pilt 4 (üleval): Peipsi ahvenapüük. Algul näha landi mängitamine suht kõrgete tõstetega. Siis kala üles kerimine. Kala on poole kerimise peal lahti pääsenud. Lant on liikunud veel meetri ülespoole ja siis taas alla tagasi lastud. On näha, nagu oleks lahtipääsenud kala põgenedes mingis osas teised ”kaasa viinud” või ära hirmutanud, sest aktiivsed kalad on laskunud uuesti põhja ära ja järgnevalt pole alla lastud lanti kümnekonna tõste jooksul keegi puutunud. Võimalik ka, et oleks pidanud laskma landi mitte päris põhja peale vaid kõrgemale, aktiivse kala tsooni 6.5-7.0 m peale.
Kohapüügil võib üks-kaks suurt kala käia korduvalt ja korduvalt lanti vaatamas, ilma seda puudutamata. Koha tuleks püüda lühikeste ja aeglaste-sujuvate tõstetega. Lant ei tohiks olla kõrisev ja seda ei tohiks lasta kalast allapoole ega põhja. Kui kala on lähedal, siis teha pikemaid pause ja lanti aeglaselt tõsta ning vältida järske liigutusi.
Pilt 5 (üleval): Kohapüük Lämmijärvel. Lowrance Elite-7 Ti. Ülemine triip on landi mängitamine. Alumine on lähenev kala, kes on lanti kas rünnanud või puutunud, millele on järgnenud kõrgem tõste/haakimine. Kala pole otsa jäänud ja on seepeale eemale ja põhja ära läinud.
Kajaloodiga püügi eeliseks talvel ongi see, et Sa näed täpselt, milline mängitamine toob edu ja milline lant või milline mängitamine kalad hoopistükkis eemale peletab. Ja loomulikult ei raiska Sa oma kallist püügiaega sellises kohas, kus ükski kala end juba tükk aega näidanud pole.
Kokkuvõtteks
...võib öelda, et kajaloodiga jääpüük aitab Sul vee all toimuvast palju paremini aru saada. Kui varieerid oma püügistiili ja vaatled selle mõju kalade käitumisele, siis saad oma püügitehnikat märgatavalt tulemuslikumaks muuta. Ei tasu kuulata neid, kes ütlevad, et kajaloodi kasutades on kalapüük nagu loomaias jahil käimine. Sul võib vahel suur kalaparv all olla, aga võtma ei saa neid mingi valemiga. Kajalood võimaldab Sul püüda sealt, kus kala on, ja mitte raisata oma kvaliteetaega seal, kus kala pole.
Loodetavasti said ülaltoodust vastused mõnele meeles mõlkunud küsimusele. Kui tahad täpsemalt nõu küsida, siis helista mulle tel.5029783 või kirjuta koit@kalaretk.ee. Kohtumisteni jääpüügil!