Ligikaudu 6-7 aastat tagasi ilmusid turule esimesed elektrilised GPS-ga vöörimootorid. Kui paaril esimesel aastal paigaldati vöörimootoreid vaid üksikutele paatidele, siis praegu on selline mootor juba pea iga tõsisema kalastaja püügipaadi põhivarustuses.
Kalaretkes müüme-paigaldame viimastel aastatel mitukümmend vöörimootorit aastas ja nende hulk suureneb iga aastaga. Kui elektriliste päramootorite turule on viimastel aastatel lisandunud hulk erinevaid Aasia päritolu odavtooteid, mis esimeste varuosade vajaduseni oma töö paremini või halvemini ära teevad, siis vöörimootoritelt oodatakse täpsust, võimsust ja kvaliteetset toimimist üsna erinevates ilmastikuoludes. Seetõttu on selles vallas ilmselgeteks liidriteks kaks suurtootjat, kelle tooteid müüakse turul MotorGuide ja Minn Kota kaubamärkide all. Oma esimesed GPS-ga mudelid on viimase aasta jooksul turule toonud ka Lowrance ja Garmin, kelle tooted on märksa krõbedama hinnasildiga ning ehituselt ja kasutusloogikalt suunatud rohkem USA kalastajatele.
Eestis kannavad valdav enamik kasutuses olevatest GPS-toega vöörimootoritest täna MotorGuide kaubamärki ja seetõttu räägime selles artiklis just nende mootoritega seonduvast.
MotorGuide mootoritele on tootja lubanud probleemivaba 2-aastase garantiiaja. Kui kasutaja ise oma mootorist “jagu” ei saa, siis meie kogemuse kohaselt peavad need mootorid selle aja ilusti vastu ka üpris intensiivse kasutamise puhul ja on töökindlad. Aeg-ajalt (eriti 3-aastaste ja vanemate mootorite puhul) on meil tulnud tegelda erinevate probleemidega, millest tüüpilisematel allpool veidi peatumegi.
Elektroonilised probleemid:
1. Mootori sidumine puldiga:
Uue mootori pakendist väljavõtmisel või uue puldi kasutuselevõtul võib ilmneda olukord, kus vajutate puldil mistahes nuppu, aga mootor paneb endiselt tuima ega reageeri millelegi. Sellel võib olla mitu põhjust.
Põhjus 1: Puldi patareid on tühjad. Lahendus: Osta 2 uut AAA patareid, võtta peenem ristpea-kruvikeeraja ja vahetada puldis patareid ära. Jälgida loomulikult, et polaarsus õiget pidi saaks, ja poolte vahel olev tihend oleks ka peale sulgemist õigesti paigas, tagamaks puldi jätkuva veekindluse. Üldiselt tasub puldi patareid hooaja alguses ennetavalt ära vahetada, siis ei tule püügiretkel ette ootamatuid üllatusi. Kui võtate igaks juhuks paati kaasa tagavarapatareid, siis ärge unustage ka sobivat kruvikeerajat.
Põhjus 2: Pult on mootoriga sidumata. Lahendus: Puldi sidumiseks mootoriga tuleb 1) tõsta mootor püsti, st tööasendisse; 2) lülitada sisse toitevool nii, et mootori korpuse indikaatortuled süttivad; 3) vähem kui 10 sek jooksul peale voolu sisselülitamist vajutada ja hoida paari sekundi jooksul all puldi vasak ja parem nooleklahv, kuni kostab vastav helisignaal. NB! Mootori transpordiasendisse ja tagasi liigutamine ei asenda voolu väljalülitamist!
Esimestel MotorGuide Xi5 mootoritel ilmnes probleem, kus kalibreerimata mootor võis hakata ühtpidi pöörlema, keris ülemise ja alumise sektsiooni vahelised juhtmed ümber jala ja tõmbas GPS-mooduli küljest juhtmed katki. Kvaliteetselt parandada neid juhtmeid üldjuhul ei saanud ja uus GPS-moodul maksab ca kolmandiku mootori hinnast… Hilisemates partiides sellist probleemi üldjuhul ei esine ja ka kalibreerimata mootor üle 2 täistiiru kummaski suunas ei tee, mis jätab juhtmed terveks. Samas tasub mootoreid ikkagi kalibreerida, tagamaks nende kiirema ja täpsema töötamise.
2. MotorGuide vöörimootori kalibreerimine:
MotorGuide mootorite kalibreerimine on üsna lihtne ja seda saab teha nii vee peal kui kuival maal (kui paat on treileri peal ja koos sellega liigutatav).
Kalibreeritakse 1) mootori asendit paadi suhtes ja 2) mootori asendit satelliitide suhtes.
Mõlemal juhul tuleb kalibreerimiseks panna mootor eelnevalt tööasendisse ja pöörata selliselt, et ta vaataks otse ette (st mootori pikitelje suund oleks paadi kiiluga paralleelselt).
- Paadi suhtes kalibreerimiseks peab mootor olema sisse lülitatud (st põlevad vähemalt mootori vasakpoolne sinine ja parempoolne roheline tuli). Juhtimispuldilt tuleb valida kood M112 (M-klahvi tuleb kogu koodi sisestamise aja all hoida). Mootor annab seepeale vastava helisignaali ja paadi suhtes kalibreerimine on tehtud.
- Satelliitide suhtes kalibreerimiseks peab olema mootor sisse lülitatud ja kindlasti olema leidnud GPS-signaali (st paremalt poolt teine ehk satelliitide tuli põleb või vilgub). Sellisel juhul tuleb valida puldil kood M111 (hoides M-klahvi all kogu koodi sisestamise aja). Seepeale annab mootor mitmetoonilise helisignaali ja satelliitide signaaltuli kustub. Nüüd tuleb paari minuti jooksul teha paadiga vähemalt 2 täisringi (mõne- või mõnekümne meetrise raadiusega). Vee peal siis päramootorit kasutades, kuival maal näiteks treileriga auto taga mingis avaramas parklas. Kalibreerimise õnnestumisest annab märku satelliitide tule süttimine ja mitmetooniline helisignaal. Kui olete teinud rohkem kui 3 täisringi ja tuli pole süttinud, siis tuleb mootorile teha restart (st lülitada toitevool ca 10 sekundiks välja ja siis uuesti sisse), oodata uuesti ära GPS-signaaliga ühendumine ja korrata kogu protsessi. Vahel võivad kalibreerimist (GPS-signaali leidmist) segada lähedalasuvad metallkonstruktsioonid (nt.sillad, kõrgepingeliinid jms) ja ka äikesepilved.
3. Kajaloodiga ühendumisel läheb mootor “hulluks”.
2019.a. paiku toodetud MotorGuide Xi3 ja Xi5 mootoritel seerianumbritega 940800XXX, 941700XXX, 940700XXX, 941600XXX ilmnes Lowrance kajaloodiga ühendamisel tarkvaraprobleem, mis avaldus vaid sel juhul, kui vöörimootor lülitati sisse peale kajaloodi ja NMEA2000 võrgutoite sisselülitamist. Vastupidises (veidi ebaloogilises) järjekorras toimetades probleem ei avaldu. Lahendamiseks tuleb mootorile teha tarkvarauuendus ehk nn Dongle Update, mille tegemiseks on vajalik vastav kiip. Seda uuendust saavad teha vaid ametlikud edasimüüjad.
4. Mootor ei suuda ka heades ilmastikuoludes stabiilselt asukohta hoida.
Üksikutel MotorGuide mootoritel on ilmnenud probleeme stabiilse GPS-ühenduse hoidmise või tekitamisega. Selle vältimiseks ei tohiks jätta mootorit pikaks ajaks vihma ja lume meelevalda seisma, sest lõpuks suudab niiskus elektroonikast ikka jagu saada. Tavaliselt aitab emaplaadi vahetus, mis kõige odavamate operatsioonide hulka ei kuulu.
Kui see problem ilmneb uuel mootoril, siis vahetatakse emaplaat ära garantiikorras.
Toitevoolu probleemid:
Reeglina on neid kaht tüüpi ja need pole keerulised.
1. Vool ei hakkagi akust tulema.
Võimalik, et aku on lihtsalt ära surnud, kui selle näiteks talveks tühjalt mitmeks kuuks seisma jätsite. Teine võimalus, et voolu on mootori käimasaamiseks liiga vähe. Mille puhul aitab aku laadimine. Oluline on teada, milline aku Sinu paadil on ja mis rezhiimiga seda laadima peab. Ja kvaliteetne “tark” laadija peaks igal akudega toimetajal nagunii kodus olemas olema.
2. Toitekaabli ühendused või toitepistik on korrodeerunud.
Kuna vöörimootori toitekaablis liigub suurematel koormustel üle 50 ampri voolu, siis peavad kõik kaablid, ühendused ja pistikud olema korralikud ja veekindlad. Piisab väikesest isolatsioonikahjustusest, et juhtmesse sattunud niiskus suudaks vooluga vaskjuhtme sisu kiiresti roheliseks oksiiditolmuks muuta. Samuti võivad niiskuse kaasabil laguneda pistikute klemmid, mida ei saa nii hästi kaitsta kui juhtmeid. Rikneda võivad ka kaitsmed.
Toitekaabli ühenduste tegemisel tuleb olla tähelepanelik – vöörimootori toitekaabli ühendamisel valepidi poolustega põleb läbi mootori kontrollplaat, mille asendamine viib rahakotist sadu eurosid.
Mehaanilised probleemid:
1. Vee sattumine mootorisse.
Ilmneb tavaliselt vanematel mootoritel, mida on 4-5 aastat kasutatud või ka siis kui mootori suhtes on ühel või teisel moel õnnestunud jõudu rakendada – kas on sõidetud mingi takistuse pihta või on unustatud mootor kiire sõidu ajal üles tõmmata (kuni 10 km/h kiirusega sõitmine tööasendis vöörimootorit ei kahjusta). Kui sellisel juhul saab mootori korpus või jalg selliselt viga, et on võimalik vee sattumine mootorisse, siis tuleks mootori kasutamine kohe lõpetada ja mootor remonti tuua.
Veel üks asi, mis mootori veekindlusele halvasti mõjub, on see kui õnnestub oma õngenöör/tamiil mootori tiivikusse kerida lasta. Kindlasti tuleks sellisel juhul peale püügi lõpetamist kaldal mootori tiivik maha võtta ja nöörijäägid võlli pealt eemaldada. Vastasel juhul saab kahjustada mootori võlli otsatihend, ja vesi võib sealtkaudu mootorisse sattuda.
Reeglina “väsib” see otsatihend umbes 4-aastase kasutamise järel nii ehk teisiti ja mootor tasub tihendi vahetamiseks ennetavasse remonti tuua. Kuna tihend on valtsitud mootori korpuse uimega sektsiooni ja tihendit eraldi pole võimalik vahetada, siis vahetatakse ära kogu vastav tükk ja uuendatakse ka korpuse ja poldipeade rõngastihendid, et veekindlus oleks ka järgmisteks aastateks tagatud.
Kui tunnete, et mootori võimsus on varasemaga võrreldes märgatavalt langenud ja/või tiiviku vahelt tilgub peale ülestõmbamist vett ka mitu minutit hiljem, siis on mootori veekindlus juba kadunud ja mootor tuleb kindlasti kohe remonti tuua. Vee mootorisse sattumise tulemusena hakkavad roostetama rootor ja seestpoolt korpus. Võib tekkida lühis mähises. Samuti võivad üsna kiiresti läbi roostetada harjade terasvedrud ja mootor lõpetab ühel või teisel põhjusel töötamise. Kui see on juba juhtunud, läheb remont märksa kallimaks kui ainult tihendeid vahetades.
2. Magneti lahtitulek.
Mõnel juhul on esinenud ka suhteliselt uutel mootoritel magneti lahtitulekut korpuse küljest. Sellisel juhul hakkab mootor töötamisel kuuldavat ragisevat häält tegema. Samuti on iseloomulik ragin kuulda ka siis, kui väljalülitatud mootori tiivikut käega keerutada. Jällegi tuleb mootori kasutamine kohe lõpetada ja see magneti tagasikinnitamkseks remonti tuua.
Kõigi ülalkirjeldatud probleemide vastu on Kalaretkes abinõud olemas. Võimalik on välja vahetada nii üksikuid komponente kui näiteks terve mootori jalg või veealune sektsioon, sest enamik varuosi on meil kohapeal olemas. Ennetamine (nt 4-aastase mootori tihendivahetus) on alati soodsam kui juba tekkinud probleemide kõrvaldamine, ja lisab teie mootorile taas mitu aastat probleemivaba tööaega. MotorGuide mootori hoolduseks või remondiks tuleb võtta meiega ühendust tel. 5029783 või e-mailil koit@kalaretk.ee , või tuua oma mootor Kalaretke töökotta, Nõlvakaare 8, Raadil, Tartus.