Vöörimootor - milleks ja milline?
Vöörimootor on „taevaankur“, mis enamasti on GPS põhine elektrimootor. Vöörimootor paigaldatakse paadi ninasse ning on mõeldud iseseisvalt GPS abil paati soovitud kohas hoidma. Sellest ka väljend „taevaankur“. Eriti kasulik on see veekogudel, kus on enamasti tuuline, esineb vool või hoovused või kus on vajalik püügil tihti kohta vahetada ning kindlal äärel või randil püsida. Elektriline vöörimootor hoiab paati soovitud kohas, samuti võimalik ühe nupuvajutusega liikuda 1,5m paremale või vasakule. Nii on voolu ja lainete korral võimalik siiski püsida ühes kohas ja puudub ankru libisemise problemaatika või kohavahetuse korral vajalik ankru sissevinnamine ja järjekordne veestamine. Külma vee korral ja pideva kohavahetuse vajadusel on vöörimootor asendamatu abimees.
Vöörimootor on suuteline liikuma ka mööda etteantud trajektoori või sügavusjoont. Nii võid vöörimootori ühendada kajaloodiga ning salvestada soovitud suuna ja kiiruse. Võid seadistada mootori sõitma ka S või O kujundit. Vöörimootor on eriti kasulik tugeva vooluga jõgedes ning kohtades, kus vajalik tihti püügipaika vahetada. Teoreetiliselt võib kasutada vöörimootorit ka pikemaks liikumiseks, kuid sel juhul tuleb arvestada siiski paadi suurusega ning mootori võimsusega, mis vajalik vastava paadi liigutamiseks. Vöörimootor ei ole mõeldud suurtel kiirustel pikki vahemaid läbima.
Enamus vöörimootoreid on 12-36V voolutarbega. Mootor tuleks valida paadi suuruse, kaalu ja kuju/tuuletakistuse järgi. Mootori võimsuse valik sõltub ka paadi süvisest – mida sügavamal paat vees istub, seda rohkem mõjutavad vool ja hoovused paadi triivi ning sellistes oludes on vajalik ka võimsam mootor. Suurema või kajutiga paadi korral on suurem ka paadi küljepind. Nii mõjutab tuul suuremat paati suurema jõuga, mis vajab samuti vöörimootorilt suuremat võimekust paigal püsimiseks ja paadi liigutamiseks.
Rusikareeglina võiks arvestada, et kuni 5 meetrise paadi puhul saab hakkama 12V mootoriga. Kui paat on 5-6m, võiks kasutada 24V mootorit ning kui 6m või pikem, võiks kasutada 36V mootorit. Tõukejõud 12V mootoritel on sõltuvalt mudelist 45-55lbs, 24V mootoritel 70-80lbs ja 36V mootoritel üle 100lbs.
Enamik vöörimootoreid on käsitsi vette lastavad. Kui paadil on suurem vöörikajut, millest on raske mööda pääseda või kasutaja soovib suuremat kasutusmugavust, on Minn Kotal valikus ka vöörimootor Ulterra, mille vettelaskmine käib juhtpuldist (siin link). Samuti on selline võimalus kasuks ja abiks külma ja libedaga, kui mööda paadiserva ronimine võib olla tülikas ja isegi ohtlik. Ulterra vöörimootorid algavad 24V võimsusest, mis tähendab, et vajalik paigaldada ka vähemalt 2 akut. Seetõttu ei tasuks neid paigaldada väikestele paatidele. Tootjatel on valikus nii magevee (mustad) kui soolase vee (valged) mudelid, millest magevee mootoriga pigem soolases vees sõita ei soovitaks - seda võimaliku suurema korrosiooni tõttu. Kuid soolase vee mudel sobib loomulikult ka magevees manööverdamiseks. Rannikulähedane Läänemeri on muidugi peaaegu mage – seetõttu kasutatakse siin musti mootoreid sageli ka merekalastuseks.
Õige vöörimootori valik sõltub siis paadi suurusest, süvisest, küljepinnast ja muudest erisoovidest. Kindlasti on oluline argument ka rahakott. Väga mõistlikud valikud on Eestis populaarsed mudelid Minn Kota Terrova ( siin link magevee mudel), Motorguide Xi3 ( siin link ) või Motorguide Xi5 (siin link). Viimased kaks on Eestis enimlevinud mudelid. Kuna vöörimootorid on Eestis populaarsust kogunus just viimase nelja-viie aasta jooksul, siis Xi3 ja Xi5 mudelid on saanud meie oludes juba ka omajagu tagasisidet ning võib kinnitada, et tegemist on igati tegusate tööloomadega, millel on üsna vähe esinenud rikkeid või purunemisi.
Eelnevad soovitused mudelivaliku osas oleks sobilikud paatidele kuni 5m. Suuremad, raskemad ja kajutitega paadid võiks olla vöörimootori valikul 24V või võimsamate mootorite pärusmaa. Sellisel juhul võiks valikus mõelda ka puldist vette lastava Ulterra mudelitele.
Paljudel mageveemootoritel on komplektis olemas ka jalapedaal. Pedaaliga juhtimine sobiks veekogule, kus ei teki lainetust, sest merel ühel jalal seista ja pedaalist juhtida on lainete tõttu keerukas. Antud võimalust kasutatakse näiteks USA-s, kus püük toimub laineteta sisevetel ja käed-vabad püügivõimalus on tähtis.
Mitmetes mootorites on sisse ehitatud ka kajaloodiandur. Mida parem andur, seda kallim ka mootor. Päramootoriga liikudes tõstetakse aga vöörimootor üles, seetõttu kaoks ära ka anduri pilt ekraanil. Seega oleks keeruline kasutada vöörimootori andurit peamise kajaloodi andurina. Selle anduri kasutamiseks paigaldatakse vööri tavaliselt lisaekraan, mis annab infot vööris püüdjale. Seega võiks mootorisse sisseehitatud kajaloodiandur kasulik olla tõsisele sportkalastajale, kellel iga sekund on arvel ja igal ajahetkel on vaja näha, mis all toimub. Tavapüüdjal ei pruugi sellist tehnikat kõike vaja minna, mistõttu võiks vöörimootori valikul tavakasutaja vaates valida mootori, kus ei ole sisseehitatud kajaloodiandurit. See valik on hinnalt märksa soodsam, kui sellist funktsionaalsust hiljem ei kasutata.
Kajaloodi ühendamine vöörimootoriga selle juhtimiseks on siiski üsna põnev ja vinge lisafunktsioon. Mootor ei pea olema ilmtingimata kajaloodianduriga, nagu eelmises lõigus käsitletud, kuid kajaloodilt mootori juhtimine ja erinevate käskluste sisendamine automatiseeritud liikumiseks on igati kasulik funktsioon. Ühendamiseks sobivatel Minn Kota mootoritel on vastav märgistus iPilot Link, mis võimaldab Humminbirdi kajaloodi mootoriga ühendada ja ekraanilt mootorit juhtida. Siin peaks aga ausalt endale tunnistama, kas sa oled selline kalamees, kes viitsib nokitseda ja seadistada. Asja tundmaõppimiseks ja funktsionaalsuse kergeks kasutamiseks tuleb panustada omajagu aega. Selline iPilot Link funktsiooniga mootor on keskmiselt ligi 400€ kallim ja kui sa tunned, et sinus ei ole sellist IT guru, kes viitsib nokitseda selliste asjadega, tunnista endale seda kohe ja ausalt, sest Eestis on siiski suur enamus kasutajaid selle funktsiooni tundmaõppimise jätnud selleks korraks kui „on rohkem aega“. Minn Kota mootorite puhul iPilot tähendab GPS põhist toimimissüsteemi ja sellel ei ole kajaloodiga ühendamise võimekust. Oluline on siinkohal ka märkida, et Minn Kota mootoreid saab ühendada vaid Humminbirdi Helixi, Solixi ja Apexi kajaloodidega, millel vastav võimekus olemas.
Motorguide Xi3 ja Xi5 mootorite puhul eraldi sellist valikut ei toodeta, st kõik mudelid on kajaloodidega ühendatavad, kui juurde osta vastavad juhtmed. Kõik Motorguide vöörimootorid on ühendatavad uuemate Lowrance HDS ja Elite Ti/Ti2/FS seeriate kajaloodidega. Lowrance on Eesti harrastuskalameeste seas väga populaarne kajaloodimark, kuid juhtmete soetamise-paigalduse 400-500€ lisakulu sunnib järele mõtlema, kas antud funktsioon kajaloodiekraanilt juhtimiseks on Sulle vajalik, või piisab puldist juhtimise võimekusest ning seeläbi ka oluliselt soodsamast komplektihinnast.
Vöörimootorid hakkasid Eestis laiemalt levima 4-5 aastat tagasi. Seega pole veel pikaajalist tagasisidet, millised vöörimootorid on kõige vastupidavamad ning mis on meie oludes suurimad kasud ja puudujäägid. Tootjad arendavad oma tooteid ja need muutuvad ka aasta-aastalt paremaks ja täpsemaks. Kalaretkel on tänu oma klientidele tagasisidet omajagu ning mõned soovitused ja mudelivalikud oleme antud loos ka välja käinud.
Mis liigub, see kulub – seetõttu on juba näha, et vöörimootorite korrapärane hooldus ja mõnede kiiremini kuluvate detailide vahetus pikendab nende mootorite elu- ja tööiga mitme aasta võrra. Kalaretkes müüme ja paigaldame igal aastal kümneid ja kümneid vöörimootoreid ning samuti teostame mootoritele korrapärast hooldust ja remonti. Vöörimootorite määrimine ja kuluosade vahetus tuleks ikka aeg-ajalt ette võtta samuti nagu päramootorite puhul.